QUOTE : Noh, see on mu elu, miks mitte, see ta on, kui sulle nii meeldib, kui sa just pead, täna õhtul ma vastu ei vaidle. Peab ju olema, tundub, niivõrd kui on ju kõne, loo järele pole vajadust, lugu pole kohustuslik, ainult elu, see ongi viga mille tegin, üks vigadest – tahta endale lugu –, samas kui elust endast piisab täiesti. Ma teen edusamme, oli ka aeg, õpin oma rumalat suud kinni hoidma enne kui minuga otsad on, kui mitte midagi ennustatut ei juhtu. Aga tema? Tema, kes aina tuleb ja läheb, ilma igasuguse abita, aina kohast kohta, kuigi temaga mitte midagi ei juhtu, tõsi, kuidas jääb temaga? Mina jään igatahes siia, istuma, kui ma parasjagu istun, tunnen tihti end istuvat, mõnikord seisvat, see on ikka emb või kumb, või maas lamamine, see on ka võimalus, tihti avastan end ka maas lamamas, ikka ja jälle üks neist kolmest, või põlvitamas. Mis loeb, on olla maailmas, asend pole oluline, niikaua kui viibitakse Maal. Vaja on ainult hingata, pole kohustust ringi luusida või külalisi vastu võtta, sa võid end soovi korral ka surnuks pidada ilma sellest numbrit tegemata. Millist vabamat elukorda võiks kujutleda, ma ei tea, ma ei kujutle.